reede, 24. oktoober 2014

Opaalimiljonar

Eileohtune buss Adelaidi lagunes Coober Pedy bussijaamas, juht jai ootama mehhaanikut. Kysisin, kas saan pileti ymber teha jargmiseks ohtuks. Tegingi nii. Ja veel yks paev mu lemmiksihtkohas!
Sain tana hulga infot opaalipealinna kohta. Algul kaisin maa-aluses katoliku kirikus:
Kirik seest:

 Seejarel raakisin onneliku siia just ymberasuja naisega, siis maa-aluse raamatupoe juhatajaga kohalikust elust.
Ja siis astusin kesklinna opaalipoodi, kuhu varem polnud sattunud. Selgus, et omanik on venelane, kes on siin 12 aastaga saavutanud majanduslikult koikidest koige rohkem. Ta raakis kogu oma eluloo ja eduloo, jattes aga markimata, et peamise rikkuse toovad talle katte aborigeenid.

Nad teavad, kus leidub opaale, ka enda leitud opaalid myyvad talle kui oma sobrale ja aitajale. Vastastikuse kasu printsiip. Ka koigi muude siinsete elanike ja opaalikaevuritega oskab ta labi saada... Kummaline, kuidas rikkus koguneb ja koguneb mingisse yhte kohta... Ja sama inimene oli algul Austraalias lihtne vabrikutööline, kes kaalus Venemaale tagasipöördumist...Teised seal kõrval saavad vaevalt ots-otsaga kokku... Väga paljud aga vaesuvad hoopis, sest enne opaalide leidmist on tavaliselt vaja investeerida masinatesse (rentida neid sadade dollarite eest nädalas).
Elu on keeruline, aga samas ka huvitav. Et jääda inimeseks igasugustes olukordades, selleks pole mingit rikkust vaja.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar