Tana kaisin labi hulga vaatamisvaarsusi: maa- aluseid. Moned on veel kaia.
Ilmad on paikselised, kuivad. Kylmik on toitu täis (hypermarket asub lähedal), laiutan yksi terves maa-aluses Bedrock Hostelis:
Coober Pedy asub looduslikus lohus. Kui mõnes suurlinnas asuks mingi linnaosa lohukohas, oleks seal voimatu elada heitgaaside tottu. Siin aga on autosid vahe, ohk puhas. Ja vahem tuuline.
Mu praeguses hostelis wifit pole, olgugi et mu nutitelefonile siin meeldib, ja ta toimib korralikult.
On raamatukogu ja linna i-punkt, kus on uued arvutid ja nett tasuta. Linna raamatukogu asub koolis. Koolis õpivad nii aborigeenide, kui ka valgete inimeste lapsed koos. Kooliõuel on bassein:
Opaale otsima- leidma- kaevandama voib tulla igayks, kes end vormistab 45 dollari eest. Masinate rentimine on kulukas, kui neid soovitakse. On ka puurimis- ja kopameetod. Aga kuna leidmine sarnaneb õnnemangule, pole enam eriti soovijaid. Vanu tegijaid jääb aina vähemaks, st. vanu mehi, noored pagevad linnadesse. Majad ja firmad on müügis, aga keegi ei osta. Hinnad kallid. On kinnisvarabyroo, aga nende kaudu ei taheta hoopiski osta ega rentida. Mingi lõpueelne tunne on, kuigi opaale ikka on veel maa sees. Ja linnas on palju vabu töökohti. Aborigeenid saavad elatud igasuguste abiprogrammide toel, valgeid inimesi ei jätku isegi riigitöökohtade tarvis.
Ilmad on paikselised, kuivad. Kylmik on toitu täis (hypermarket asub lähedal), laiutan yksi terves maa-aluses Bedrock Hostelis:
Coober Pedy asub looduslikus lohus. Kui mõnes suurlinnas asuks mingi linnaosa lohukohas, oleks seal voimatu elada heitgaaside tottu. Siin aga on autosid vahe, ohk puhas. Ja vahem tuuline.
Mu praeguses hostelis wifit pole, olgugi et mu nutitelefonile siin meeldib, ja ta toimib korralikult.
On raamatukogu ja linna i-punkt, kus on uued arvutid ja nett tasuta. Linna raamatukogu asub koolis. Koolis õpivad nii aborigeenide, kui ka valgete inimeste lapsed koos. Kooliõuel on bassein:
Opaale otsima- leidma- kaevandama voib tulla igayks, kes end vormistab 45 dollari eest. Masinate rentimine on kulukas, kui neid soovitakse. On ka puurimis- ja kopameetod. Aga kuna leidmine sarnaneb õnnemangule, pole enam eriti soovijaid. Vanu tegijaid jääb aina vähemaks, st. vanu mehi, noored pagevad linnadesse. Majad ja firmad on müügis, aga keegi ei osta. Hinnad kallid. On kinnisvarabyroo, aga nende kaudu ei taheta hoopiski osta ega rentida. Mingi lõpueelne tunne on, kuigi opaale ikka on veel maa sees. Ja linnas on palju vabu töökohti. Aborigeenid saavad elatud igasuguste abiprogrammide toel, valgeid inimesi ei jätku isegi riigitöökohtade tarvis.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar