kolmapäev, 15. oktoober 2014

Kõrbepealinnas Alice Springsis.

Saabusin 700 km bussis loksudes. Hea, et eespool istusin, 2 liitrit ananassimahla juues oli soit kuidagi talutav.
Nyyd siis olen aborigeenide- ja kogu korbe pealinnas. Votan hulga tuure, ehk onnestub naha aborigeenide hingeelu. Midagi nad ei tee, istuvad ja lamavad igal pool. Ise ytlevad selle kohta, et motlevad. Valja naevad paljud nagu gorillad. Karvakasv on neil tihti isegi naol, ka naistel. Ninad ja naod lommis. Raske on varjata kõhedust neid nähes. Tigedus, ja vbl ka vihkamine peegeldub nende nägudelt. Üliharva õnnestub neid pildile saada, nad võivad karjuda, kallale tulla või nõuda foto kustutamist suure skandaaliga. Samuti võivad ette võtta karistusoperatsiooni.

Ylehomme lähen suurele 3-paevasele tuurile, mis hõlmab rahvusparke, ka Uluru ja Kata- Tjuta kaljusid, Kings Canjonit ja kuigipalju ka aborigeenidesse puutuvat.
Mu saabuva bussi uksele muidugi tulid tuuride pakkujad, kuna meie bussi noored laksid, laksin ise ka. Magamine on magamiskotis lahtise taeva all.
Eraldi votan aborigeenide tuuri.
Hostel on kesklinnast ja bussijaamast 2-3 km. Peab tellima tagasi sõites, et bussijaama viidaks.
Aga hostel on mugav, maa-pealne kyll, on konditsioneer, köök külmiku ja gaasipliitidega. Isegi bassein on oue peal. Seni olen yksi toas, 6-inimese tuba. Vaade hostelile:
Hostel asus küll linnasüdamest u. 3 km, see- eest oli hubane, ja kogu tegevus oli suunatud selle 3-päevase maailmakuulsa tripi teenindamisele. Turistid- kliendid olid 95% noored, aga oli ka pensionäre, neile üritati anda dormi hinna eest omaette tuba. Minule mitte, juba ma tundusin seekord selleks liiga nooruslik olema.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar